Suitsetamine

Sigareti suitsus on u 4000 kemikaali. Nt: arseen – kasutatakse sipelgamürgina, butaan – välgumihkli vedelik, atsetoon – lahusti, küünelakieemaldi, metanool – raketikütus.
60 milligrammi puhast nikotiini keelel tapaks inimese mõne minutiga.
Öeldakse, et iga suitsetatud sigaret lühendab eluiga 7 minuti võrra.
Suitsetajatel suureneb oht haigestuda kopsuvähki, südamehaigustesse ja insulti.
Tubakas põhjustab 4 miljonit surma aastas, see arv tõuseb 25 miljonini aastaks 2025.
Igal aastal kulutab tubakatööstus reklaamiks 200 USA dollarit ühe suitsetaja kohta.
Tubakas tapab iga teise kasutaja.
Iga päev suitsetatakse 15 miljardit sigaretti, millest iga kolmas süüdatakse Hiinas.
Iga viies 14-18-aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt.
Eesti täiskasvanud elanikkonnast suitsetab ligi kolmandik – Eestis on enam kui 350 000 igapäevasuitsetajat.

Vesipiip:

Vesipiibu suits tundub küll mahe, kuid siiski on see kahjulik kopsudele ja kogu organismile nagu sigaretisuits, kuna sisaldab erinevaid mürgiseid kemikaale.
Vesipiibus olev vesi ei püüa paljusid kahjulikke aineid kinni. Vesipiibu suits, isegi pärast veefiltri läbimist, sisaldab suurel hulgal toksilisi aineosakesi, sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid.
Tavaline ühetunnine vesipiibuseanss põhjustab 100–200 korda suurema suitsukoguse sissehingamist võrreldes sigaretiga.
Vesipiibu suitsetamine suurendab igemehaiguste ja hammaste lagunemise riski.
Pikemaajaline viibimine seltskonnas, kus suitsetatakse vesipiipu, ohustab mittesuitsetajat kõigi passiivse suitsetamise tagajärgedega.
Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse nagu näiteks C-hepatiit, herpes, hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik.